Liivo Niglase liigutav lugu hääbuvast rahvast ja keelest. Veel kolmesaja aasta eest asustasid itelmeenid jõeorge Kamtšatka poolsaarel. 20. sajandi alguseks olid itelmeenid epideemiate ja koloniaalpoliitika tõttu armutult vähenenud, oma keelt räägiti vaid üksikutes külades. Täna peavad end itelmeeniks umbes 1400 inimest. Itelmeenide peamine elatusallikas on kalapüük ja karusloomade küttimine. 20. sajandi keskpaigani jahiti soobleid võrguga. Kaks itelmeeni kütti võtavad ette pika reisi läbi kunagiste itelmeeni asualade, et taaselustada iidne jahipidamisviis. Teekonnal ootavad ees karm loodus, itelmeenide ajalugu, mälestused, nostalgia, taandumine ja lootus.